Hacker-HOWTO

Arvustus

See nädal tekkis mul võimalus tutvuda sellise dokumendiga nagu "How to become a hacker", mis on kirjutatud Eric S. Raymondi poolt. Selles postituses muljetan ja avaldan arvamust antud kirjutise kohta.

Häkkerlik suhtumine

Autor kirjeldab esimese asjana häkkerliku maailmavaadet. Põhiargumendiks on, et maailm on täis probleeme mida lahendada ning häkkerid kogukonnana peaksid neid lahendama. Kuna pole mõtet ajujõudu rakendada ühele probleemile mitu korda, siis on tähtis probleemide lahenduste avaldamisele. Väga tähtis on ka häkkeri isiklik maailmavaade, kus domineerima peaks suur vabaduse soov ning suur huvi probleemide lahendamise vastu.

Kohati meenutab mulle see lähenemiselt teadusliku lähenemist, kus iga inimene uurib mingit spetsiifilist probleemi ning nende avaldamise tulemusel tekib "ühine teadmine". Kuna häkkeri kultuur pärineb algselt ülikoolis õppinud programmeerijatelt siis võib-olla on ka see lähenemine loogiline. Samas leian, et igasse valdkona sobiks selle laadne probleemide lahendamise mõtteviis ehk individuaalsed ülesanded ning grupiga töö tulemuste jagamine.

Häkkeri põhioskused

Rääkides vajalikest oskustest ütleb autor kohe, et häkker programmeerib ainult järgnevates keeltes: Python, Java, C++/C, Perl, Lisp. Kirjutises põhjendatakse see arvamus ära ka. Õppimiseks soovitatakse head koodi lugeda ning ise koguaeg koodi kirjutada. Operatsioonisüsteemi valikuks soovitab autor mõnda Unixi baasil tehtud operatsioonisüsteemi, kuna need on avatud lähtekoodiga. Veebi poole pealt soovitab autor õppida HTML-i, täpsemalt XHTML-i. Viimaseks vajalikuks oskuseks peab autor inglise keele oskust.

See teema oli minu jaoks kõige huvitavam. Isiklikult jään kindlaks arvamusele, et keel tuleks valida ülesande järgi ning ei peaks jääma nii robustselt kinni nendesse valikutesse. Sellega olen nõus, et Unixi baasil tehtud operatsiooni süsteemi kasutamine õpetab arvuti kasutamise kohta väga palju. Isiklikult olen kõige rohkem kokku puutunud Ubuntuga. Veebi vaatenurgast jääb mulle arusaamatuks miks autor mainib ainult HTMLi, mitte CSS-i ja mõnda veebirakenduste arendamise keelt nagu javascript või PHP. Häkker võiks ju osata veebirakendusi ka teha. Sellega olen nõus, et inglise keele oskus on väga tähtis. Eriti kuna enamik internetis levivat informatsiooni on inglise keeles. Inimene kes oskab inglise keelt saab kõike seda informatsiooni vabalt kasutada.

Staatus

Kolmandaks tähtsaks aspektiks peab autor staatus teiste häkkerite seas. Oma kirjutises annab ta nõuandeid kuidas seda staatust teenida. Esimese asjana soovitab autor kirjutada avatud lähtekoodiga tarkvara. Peaks tegema midagi mida teised häkkerid peavad lahedaks või kasulikuks. See on hilisema aja häkkerite suund(1990-ndate keskpaik ja edasi). Kui tunned, et su oskused pole veel piisavalt head siis soovitab autor testida ja siluda. Sellega annad oma panuse tarkvara arendamisse ning samal ajal õpid selle kohta palju. Oluliseks peab veel autor asuliku teave avaldamist ning infrastruktuuri hooldamist. Viimasena pakub autor välja, et staatust saab ka teenida häkkeri kultuuri levitamisega. 

Kui inimese eesmärk on häkkeri staatust saavutada siis on need head nõuanded. Isiklikult arvan, et isegi kui eesmärgiks ei ole häkkeriks saada on avatud lähtekoodiga projektides osalemine hea koht kust kogemusi saada ning teiste programmeerijatega tutvusi teha. Ei ole veel ise üheski sellises projektis osalenud ja ei arva, et hetkel on piisavalt oskusi, kuid kui tulevikus leian midagi mis tundub huvitav siis kindlasti proovin.

Kokkuvõte

Tegemist oli väga spetsiifilisest vaatenurgast kirjutatud dokumendiga. Pole kunagi enda jaoks nii spetsiifiliselt lahti mõtestanud, et mida täpselt kõik see häkkeri maailm endas kujutab ning kuidas inimesed sinna jõuavad. Kuigi endal plaani sellega ühineda pole, siis arvan et sellest teosest leiavad kõik arvutihuvilised midagi kasuliku. Teatud võtted on ükskõik mis valdkonnas kasulikud. Kindlasti tekkis isu kunagi tulevikus vabal ajal mingisse avatud tarkvara projekti panustada.