Eesti infoühiskonna arengukava kõige edukam ja vähem edukam visioonipunkt
1. Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad.
Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis
kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis
seadmetes turvaliselt kasutatavad.
See on minu arvates kõige edukam visioonipunkt. See jäi mulle kohe silma ja ma nõustun sellega täielikult. Kui ma hakkan selle peale pikemalt mõtlema, siis see on ikka väga pikk nimekiri teenustest mida ma kasutan:
- Bolt - Taksoga ringi liikumiseks Tartu linna peal. Kiire, mugav, maksimaalne tasu 4 eurot
- Wolt - Nendeks kordadeks kui olen liiga laisk et ise süüa teha
- Eesti riigi teenused - maksuamet, ajateenistuse info, digilugu jne
- Prismast tellin aegajalt toidu asju koju
- Maksan oma asju läbi interneti panga, ülekandeid sõpradele teen läbi interneti panga. Ma isegi ei mäleta millal mul viimati sularaha rahakotis oli.
- Ülikoolis teen asju võimalikult palju läbi interneti.
- Tööpäevi teen tihti "remotely".
- Suurem osa suhtlusest on läbi interneti teenuste
Mingisugune kombinatsioon nendest teenustest on mul igapäevane tegevus. Ma hetkel isegi ei hakka lisama asju mida ma ainult paaril korral kuus kasutan.
Täpselt samasugune olukord on ka mu tuttavate ringkonnas. Kõik eelistavad interneti teenuseid selle asemel, et kusagile kontorisse ootama minna. Kui aastal 2013 ei olnud veel kõik see võimalik, siis praeguseks hetkeks on selles valdkonnas massiivsed arengud olnud. Mitte just nii, et mingi üks toode on arenenud, vaid areng on just selles kui palju erinevaid valdkondi katavad interneti teenused. Kuigi ma ei tahaks nii elada, aga ma väidan et juba täna oleks mul võimalik nii elada, et ma ei peakski oma kodust lahkuma. Töö, kool, eluksvajalikud tarbe esemed - kõik on läbi interneti kättesaadavad.
2. Targad tootmislahendused, majad ja transport on tõstnud jõudsalt ressursikasutuse
säästlikkust, mis tähendab kokkuhoidu nii ettevõtetele kui ka inimestele. Selle najal on majanduse
ressursiintensiivsus vähenenud – Eestis tehakse vähemate ressurssidega rohkem ära.
Raske oli valida midagi mis on kõige vähem realiseerinud. Tundub, et see arengukava mõeldi aastal 2013 päris korralikult läbi. Siiski pidin midagi valima ning otsustasin lõpuks selle punkti kasuks. Olen nõus, et tootmislahendused on targemaks läinud ning selle vastu mul ei ole midagi väita.
Esimese asjana keskenduks siis tarkadele majadele. Mina jagaks neid kahte kategooriasse: nutimajad ja passiivmajad. Esimene on tark tehnoloogilises mõttes, teine kasutab tehnoloogiat, et targalt energiat kasutada. Kuigi oma tarbimisharjumustelt on inimesed targemaks läinud, siis oma tuttavate seas kodune olukord on suht samasuguseks jäänud. Tean küll inimesi kes on väikselt hakanud "smart home" hobiga tegelema kuid kindlasti ei saa väita, et see väga suur trend. Selleks, et tänapäeval nutimaja teha on vaja ka ise veidike riistvara teadmisi ning nende ehitamise oskust vaja. Passiivmajadega on teine olukord. Kuigi inimesed üritavad kasutada tehnoloogiat, et teha oma elamist energiasäästlikumaks, on hetkel Eestis ainult üks passiivmaja. Kokkuvõtvalt võib öelda, et selles valdkonnas arenguruumi veel on.
Transport on küll selline valdkond millega ma ise ei tegele, kuid sektori välise inimesena ei näe ma küll, et seal mingeid muutusi toimunud. Olles ise kaitseväes aastal 2018 C- kategooria load teinud, nägin ma õppe käigus, et veoautojuhi töö on ikka üsna sama nagu aastal 1950. Edukamatel ettevõtetel on küll rohkem elektroonikat ja automaatsust autodes kuid seda sama arengukiirusega kui ülejäänud autotööstuses. Kindlasti on logistilise tarkvara arenemine, parandanud logistika aspekti. Siiski suuremas plaanis ma ei näe selles valdkonnas mingit arengut toimumas enne kui tulevad isesõitvad veoautod.
Comments
Post a Comment