Kolm IT-projekti millest ei saanud asja

Netscape

Aastal 1994 oli Netscape üks esimesi ettevõtteid, kes üritas saavutada värskelt tekkinud veebi (World Wide Web) peal edukust. Nende toode oli veebibrauser nimega Netscape Navigator ning see oli veebi alguses kõige populaarsem interneti brauser.

Kuid nende dominantsus ei kestnud kaua, sest aastal 1995 tuli välja Microsoft operatsioonisüsteemiga Windows 95, millega tuli kaasa selline veebi brauser Internet Explorer. Probleem oli selles, et Netscape'i ärimudel seisnes tarkvara litsentsi müümisel, kuid Microsoft andis Internet Exploreri tasuta operatsioonisüsteemiga kaasa. Selle tagajärjena vallandus tehnikamaailmas suur pahameel Microsofti üle. Kurdeti, et Microsoft loob ohtliku pretsendendi, kus suure ettevõttena saavad nad anda oma põhitootega(Operatsioonisüsteem Windows) kaasa igasugust tasuta tarkvara ning väiksemad tarkvara ettevõtted, kes opereerivad litsentsi tasu peal ei suuda konkureerida. Olukord lõppes Microsofti jaoks kohtus, kust nad tulid brauserisõja võitjatena edukalt välja. 

Netscape küll muutis oma brauseri tasu vabaks aastal 1998, kuid siis oli juba liiga hilja. Netscape osteti AOL-i poolt ning projekt lõpetati lõplikult aastal 2008. Kuid siiski ei ole Netscape veebi ajaloos mõttetu tegelane. Netscape'i baasil ehitati selline veebibrauser nagu Mozilla Firefox, mis on hetkel kõvasti populaarsem kui Internet Explorer.

Isiklikult arvan, et see on igati hea, et lintentsi põhine tarkvara ärimudel ei jäänud standardiks. Ma arvan, et nii ettevõttele raha teenimiseks, kui lõppkasutajale toote nautimiseks on palju paremaid mooduseid.  

Viited: 

• https://en.wikipedia.org/wiki/Netscape
• https://www.silicon.co.uk/workspace/browser/tales-tech-history-netscape-navigator-197105
• https://thehistoryoftheweb.com/browser-wars/

Microsoft Bob

Järgmine projekt millest soovin kirjutada on "Microsoft Bob". Microsoft Bob oli mõeldud inimestele kes esimest korda arvutitega kokku puutusid, et aidata neil arvuti kasutamisega hakkama saada. Juba pilti vaadates võib aimu saada miks see projekt ei olnud edukas. 

Microsoft Bob tuli välja 1. märts 1995, enne kui Winows 95. Kasutajale üritati seletada arvuti kasutamist läbi virtuaalse elutoa, kus näiteks paberile vajutades tuli lahti Microsoft Word. Kasutajate suurim kriitika oli see, et programm sobis rohkem lasteaia lastele kui täiskasvanud uutele arvutikasutajatele. Programm oli lausa nii ebapopulaarne, et projekt tühistati enne Windows 95 välja tulekut mis juhtus 1995 aasta lõpus. 

Minu arvates on kõige suurem jubedus mida Microsoft Bob põhjustas, oli font nimega Comic Sans. Seda küll programmi jaoks ei kasutatud, kuid see kujundati Microsoft Bobi jaoks. Lihtsam on vist lasta inimestel arvuti kasutamist õppida katse-eksituse meetodil. Sest kuigi Microsofti arendajate arvates on lihtkasutajad liiga lollid, et arvutiga hakkama saada on kõik nende "arvuti kasutamise õpetuse" tarkvarad suured ebaõnnestumised. Sinna hulka julgeks ka lisada sellise asja nagu Clippy. 

Viited:

• https://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Bob
• https://home.bt.com/tech-gadgets/computing/microsoft-biggest-failures-bob-clippy-11363963159826
• https://www.pocket-lint.com/apps/news/microsoft/106694-the-biggest-microsoft-failures-ever

IBM PCjr

Siiamaani olen kirjutanud ainult tarkvarast, mainiks siis IT projektideks vajaliku riistvara ka. Aastal 1984 otsustas IBM toota koduarvuti, et konkureerida selliste vägevate masinatega nagu Apple II ja Commodore 64. Idee kõlab hästi, koduarvutite massiivset levikut ennustasid peaaegu kõik tehnoloogia ettevõtted. Mis siis valesti läks?

Esimeseks ilmselgeks põhjuseks on hind. IBM-i suurim turuosa sellel hetkel olid kontoriarvutid, mis maksid umbes 2500 dollarit. IBM ei olnud nõus oma kontoriarvutite tulu loovutama ning panid oma koduarvuti müüki hinnaga 1500 dollarit (3870 dollarit arvestades inflatsiooni). Sellise hinna jaoks pidi tegemist olema eriti kõva arvutiga ning peaks kaasa tulema kõik vajalik, kuid nii päris ei olnud. PCjr anti esialgselt välja klaviatuuriga, mis oli hästi ebamugav ja ebakvaliteetne. Hiljem pakkus IBM PCjr jaoks uut klaviatuuri, kuid selle pidi ostma ning nagu me eelmistest lugudest õppisime, oli siis juba liiga hilja. Järgmiseks probleemiks oli ühilduvus IBM kontoriarvutitega. Näiteks inimesed, kes kasutasid oma kontoris teksti tarkvara Lotus 1-2-3 ei saanud kasutada oma faile koduarvutis. Probleemid ei lõppenud ka sellega, nimelt järgmine probleem oli laiendatavus. Välja tulles oli PCjr-il kas 64k või 128k RAM-i ja üks kõvaketta draiv. Hiljem võimaldati ühe ekstra kõvaketta lisamine ning RAM-i sai laiendada kuni 512k, kuid jällegi liiga hilja.

Kokkuvõtvalt võib PCjr kohta öelda, et tegemist oli mitme halva otsuse kombinatsiooniga. Tegemist oli liiga kalli arvutiga, võrreldes seda mida ta pakkuda suutis. Kohe alguses oleks pidanud olema hind kas odavam või siis arvuti võimsam ja parema klaviatuuriga. 

Viited:

• https://en.wikipedia.org/wiki/IBM_PCjr
• https://dfarq.homeip.net/why-the-ibm-pcjr-failed/
• https://www.nytimes.com/1984/05/17/business/ibm-s-problems-with-junior.html